Uummat pissusissamisoortoq
Uummatip taqaasa ventiiliisigut aseruuttoornermut patsisaasoq paasilluarsinnaaqqullugu uummatip nalinginnaasumik aaqissuussaanerata sulineratalu ilisimasaqarfigilaarnissaa iluaqutaassaaq.
Uummat sisamanik immikkoortortaqarpoq:
immikkoortut qulliit marluk (atrier) pingaarnertullu immikkoortut alliit marluk (ventrikler).
Uummatip innai nukinnik immikkut ittunik sananeqaateqarput (myokardiet). Uummat immikkoortunut marlunnut tamarmik marlunnik immikkoortalinnut avissimavoq. Uummatip nukinga eqikkaangat aak uummat aqqusaarlugu ingerlatinneqartarpoq. Talerpiup tungaaniit aak puannut ingerlatinneqartarpoq saamiullu tungaaniit aak timimut tamarmut siaruarneqartarluni.
Uummatip immikkoortui taakku marluk illugiit ventiilinit aap utersaannginnissaanik isumaginnittunik avissaaruteqarput.
Uummat katillugit sisamanik ventiileqarpoq:
Taqarsuarmut tillertumut-, saamiup tungaani immikkoortut-, talerpiup tungaani immikkoortut akornanni - puannullu ventiilit. Ventiilit ammartarlutillu matusarput.
Ventiilit matulluartanngippata uummat eqikkaangat aap ilaa utertassaaq, pisarnertut angusaqarniarluni uummatip ilungersornerulernera tamatuma kingunerissavaa.
Immikkoortortami 3.14.3-mi napparsimasut uummatip saamiata tungaagut tassalu taqarsuarmut tillertumut- saamiullu tungaani ventiilimikkut
aseruuttoortut pingaarnertut nakorsartagaraagut.
Endocarditis qanoq paasisariaava
Endocarditis tassaavoq uumatip iluata ventiilillu ameraasaagut (endocardiet) aseruuttoorneq. Tunngaviusumik innuttaasut tamarmik nappaammik tamatuminnga eqqorneqarsinnaapput, navianartorsiornerusulli tassaapput:
- uummammikkut ventiililersissimasut
- atortulersissimasut (ass. pacemakerilersissimasut)
- inunnguuttiminnik uummalluutillit
- siornatigut uummatip iluata ameraasaagut aseruuttoorsimasut.
Endocarditis nappaataavoq navianaatilik, tappiorannartut ventiilimik ajoqusiisinnaaffiat. Uummammi aseruuttoorneq tappiorannartunik aak aqqutigalugu uummammut pisunik tassanilu unissinnaasunik patsiseqarpoq. Bakteerissat qanerminngaanneersuugajupput, amerminngaanneersuusinnaallutilli, nerisat arroriartortarfiineersin-
naallutik quulluunniit aqqutaaneersuusinnaallutik.
Uummatip ventiilii maneqqissaarpata tappiorannartut qaqutiguinnaq uniffigisinnaavaat timillu akiuussinnaassusaata nungutittarlugit. Aalli tappiorannartoqarpat uummatillu iluata ameraasaa maniinnersaqarpat tappiorannartut unissinnaapput aseruutitsilerlutillu.
Nappaammut ersiutit inummiit inummut nikerarsinnaapput tappiorannartullu suunera apeqqutaalluni nappaat assigiinngitsumik pinngorsinnaalluni.
Ilaatigut aseruunneq kigaatsumik -sap. akunnerisa qaammatilluunniit ingerlanerini pinngoriartortarpoq. Allani aseruunneq sukkasuumik
pinngortarpoq nappaatilillu ullualuit ingerlaneranni perululersinnaalluni.
Napparsimasut amerlasuut uummamminni ameraasakkut aseruuttoorneqarnerat suussusersisaq qasoqqanermik, naggussatigut nukitsigullu anniarnermik, nererusussuseqannginnermik, sanigornermik niaqorlunnermillu nappaammut ersiuteqartarput. Ataasiakkaat timikkut ilungersuuteqaraangamik uummamminnik tillerulutitsisarput anernikilliortarlutillu.
Anernikilliorneq uummatip eqittarluni aammik ingerlatitsilluarsinnaajunnaarneranik, ventiilip matulluarsinnaannginneranik imal. uummatip tillernerata akuttoqatigiinnginneranik nissuni puannilu immattoornermik kinguneqarsinnaasumik patsiseqarsinnaavoq. Qaqutigut ventiilimi aseruuffiusimasoq kaanngarsinnaasarpoq aallu aqqutigalugu timip pisataanut allanut pisinnaavoq taqqakkullu milittoorutaasinnaalluni.
Napparsimasut ilaasa nappaatip suussusersineqarnissaa sioqqullugu aseruuttoorneq peqqiilliornerlu pissutigalugit arlaleriarluni antibiotikanik nakorsaaserneqarneq misigisarpaat.
Nappaat ima suussusersineqartarpoq
Rigshospitalimut unikkuit najukkanni napparsimmavimmi uninngaqqaarsimasinnaavutit.
Ilaanni nappaat tassani suussusersineqartarpoq uppernarsiniarluguli assigiinngitsunik misissuisoqartariaqarpoq.
Inuit ilaannut Rigshopsitalimut uninneq sakkortuutut misinnarsinnaavoq. Uninnermi ullunilu tulliuttuni misssortinnerit amerlasuut ingerlanneqassapput.
Nappaat ima suussusersineqartarpoq (uninnermi)
- Nakorsap uummat naalaassavaa
- Aak tappiorannartoqarsoralugu aaversittoqassaaq
- Uummat iluaniit qaavaniillu scanner atorlugu misissorneqassaaq (Ekkokardiografi, kingorna nassuiaatitaa takuuk)
- Qooq misissorneqassaaq
- Uummatisiortittoqassaaq (EKG)
- Tillersiortittoqassaaq, aap taqqanut naqitsinera uuttorneqassaaq, kissarnersiuisoqassallunilu.
- Puaat qinnguartarlugit assilineqassapput
Uninneq
Uninnganermi sap. ak. siulleq uummat pissusissaarinngisamik tillernersoq nakkutiginiarlugu nakorsarniarlugulu ulloq unnuarlu uummatippit tillernera nakkutigineqassaaq (telemetri). Uummatip tillernera ajunngippat telemetri ullualuit qaangiunneranni peerneqassaaq. Telemetri attatsillugu immikkoortortamiiginnassaatit.
Ullormut minnerpaamik marloriarlutit aappit taqqanut naqitsinera, tillitit kissarnerillu misissorneqartassapput.
Ullaakkut unnukkullu misissugassat taakku peqqissaasumit missorneqartassapput. Erlukkut kissarnersiortassaatit, taannalu -allamillu isumaqatigiissuteqartoqanngippat-illit nammineq ullaakkut unnukkullu isumagisassavat.
Rigshospitalimut uninninni qitiusumik taqqakkut tarajulersuuserfeqariinngikkuit (CVK) uninnerpit kinguninngua taamaattumik ikkussivigineqassaatit.
CVK tassaavoq plastikki sullulik annikitsoq taqqamut annermut (qungatsimiikkajuttumut) ikkutaq. CVK ultralyd atorlugu ikkunneqassaaq taannalu uninnganerit tamaat attassinnaavat. Tassannga aavertarsinnaavatsigit
antibiotikanillu nakorsarsinnaallutit. Ilaatigut ass. aseruuttoornermut ersiuteqalerpat CVK taarsertariaqalersinnaasarpoq.
Tunngaviusumik CVK aqqutigalugu sap. ak. marloriarlutit pingasoriarlutilluunniit aaversittassaatit.
Nakorsartinnerup sivisussusissaa/nakorsartinneq pillugu naatsorsuutigisinnaasat
Tappiorannartut assigiinngitsut uummatip iluata ameraasaagut aseruuttoornermut patsisaasinnaapput. Tappiorannartut suut aseruuttoornermut patsisaanerat tunngavigalugu antibiotikanik nakorsaanissaq Rigshospitalip tappiorannartulerisui nappaatinillu tuniluuttunik immikkut ilisimasalittai suleqatigalugit aaqqissuunneqassaaq. Nakorsaaneq sap. ak. sisamaniit arfinilinnut sivisussuseqassaaq. Antibiotika CVK aqqutigalugu ulloq unnuarlu ataasiarluni sisamariarluniluunniit nakorsaasiunneqassaaq. Nakorsaat ulloq unnuarlu assigiiaamik agguataarniarlugu ullaakkut nal. 06.00 missaani antibiotika tunniunneqassaaq.
Tarajulersuummut angallassissummik tunineqarsinnaavutit
taamaalillutit nakorsaatituutigalutit immikkoortortami angalaarsinnaassaatit.
Uummatip iluani ameraasakkut aseruuttoortut affaasa missaat nakorsartinnerup ilaatut pilatsittussaassapput. Pilatsissaguit tamanna pillugu immikkut paasissutissinneqassaatit.
Misissuineq
Timip ilaani allami aseruuttoorneqannginnera qulakkeerniarlugu misissortinnissannik neqeroorfigineqassaatit. Misissortinnerup ilaatut misissuinerit aalajangersimasut ingerlanneqassapput:
TEE
Uninnganermi minnerpaamik pingasoriarluni (sioqqullugu, tamatuma nalaani naggataanilu) uummatippit ilua scanner atorlugu misissorneqassaaq (TEE). Misissortinnissaq taanna sioqqullugu nal. ak. sisamat sutussanngilatit. Qarnit iggissallu qeritinneqassapput sullulillu amitsoq scanner atorlugu misissuinermi atortussaq iggissakkut appakartinneqassalluni. Ultralyd atorlugu uummatip ilusaa, uummatip ventiiliisa isikkui immaqalu aseruuttoorneq takuneqarsinnaassapput.
TTE (EKKO)
Scanner atorlugu uummatip qaanik misissuineq. Sakissap qaagut uummatip misissorneqarnera minutsit qulit 15-illu akornannik sivisussuseqassaaq.
Misissortinnissaq taanna sioqqullugu sutorsinnaavutit. Misissuineq uummatip eqikkartarluni aammik ingerlatitsisinnaaneranik uummatillu saamia tungaani talerpia tungaanilu immikkoortuisa pingaarnerit angissusaannik paasissutissarsiffiussaaq.
Qarnup qinnguartarlugu assilineqarnera (ortopan)
Ortopan tassaavoq qanippit alleqquillu qinnguartarlugit assilineqarnerat. Kigutilerisuliannginninni taanna isumagineqassaaq.
Kigutileritinneq
Aseruuttoorneq ilaatigut kigutineersuusinnaasarmat kigutilerisumit misissortinnissamik neqeroortarpugut. Ataasiakkaat aseruuttoorneqarpat kigutaarsittariaqarsinnaassapput. Kigutaarsissimaguit angerlareerninni kigutileritinnissap qanoq akeqarsinnaanissaaa paasiniarlugu najukkanni kigutilerisumut saaffiginnissinnaavutit. Kigutileritinnerup immikkoortortamit akilerneqarsinnaanerata naliliivigineqarnissaa siunertaralugu qanoq akeqarsinnaaneranik paasissutissaq immikkoortortamut nassiunneqassaaq.
Nappaammut ersiutitit nappaatillu oqaluttuassartaa apeqqutaallutik misissuinerit allat ass. inalukkat, quup aqqutaasa saarngilluunniit misissorneqarnerat aamma ingerlanneqarsinnaapput.
Uninnganermi misigisat
Sivisujaamik napparsimasimasuni sivisuumillu antibiotikamik nakorsarneqartuni ajornartorsiutit assigiinngitsut takkussinnaapput.
Inuussutissat
Nererusunnginneq merianngunermut, illigisaqannginnermut, qanikkut svampeqarnermut attuumassuteqartoq imal. nalinginnaasumik illigisaqannginneq amerlasuut misigisarpaat. Taamaammat nukissamik proteinimillu pisariaqartitsineq eqquutsinniarlugu unittut tamarmik
qanoq annertutigisumik nerisariaqarnerat paasiniarlugu nerisaat nakkutigineqassapput. Uninnganinni uummativit iluata ameraasaagut aseruuttoornerpit nalaani kingornalu piginnaanngorsaqqinnissannut inuussutissat pingaaruteqaqimmata annertuumik ukkanneqassapput.
Nererusuppianngikkuit nukissanik proteinimillu pisariaqartitsinerpit eqquutsinnissaanut assigiinngitsunik - ilaatigut imigassanik nerisassanillu
proteineqarluartunik pissarsinissamut immikkoortortami periarfissaqarpoq.
Peqqissaasup paaqqutarineqarninnut akisussaasup pilersaarusioqatigissavaatit. Merianngulissaguit neritinnak meriarnaveersaammik neqeroorfigineqassaatit. Inuussutissaqarnikkut ilassutitut piffissami sivikitsumi sullulimmik sorlukkoortitamik
neriffilerneqarneq inuit ilaannut annertuumik iluaqutaasarpoq.
Sungiusarneq/timimik atuineq
Makittarnerup sungiusarnerullu peqqissinnissamut annertuumik pingaaruteqarnerat ilisimatusarnermit ilisimavarput. Taamaammat ullukkut sapinngisat tamaat makitasarnissaannik kajumissaarpatigit. Telemetri atorlugu uummatit nakkutigisariaqanngippat sap. ak. pingasoriarluni timimik sungiusaasuni init quleriit allersaanni sungiusarnissaq periarfissaavoq. Immikkoortortami timigissaammik qasujaannerulernissannut nukinnillu annaasaqannginnissannut atorsinnaasannik cykileqarpoq. Ajornanngippat sapinngisamik ullut tamaasa napparsimmaviup eqqaani pisuttuarneq innersuussutaavoq. Ass. Rigshospitalip iluani silataanilu pisuttuarfissatut nalunaarsukkat malissinnaavatit. Pisuffissat 400 meterimiit 2,62 km-isut isorartutigisut ilinnit qanigisannillu atorneqarsinnaapput.
Sinik/qasuersaarneq
Sungiusimanngisanik avatangiiseqarluni sinninniarnissap ajornakusoorsinnaanera amerlasuunit misigineqartarpoq. Taamatuttaaq uninnermut ajorunnaarsinnaanermullu tunngatillugu eqqarsaatit
unnuami initusinnaasaqaat.
Taamatuttaaq uninngaqatit sinittaaliuisinnaasarput. Sinissaaleqissaguit assigiinngitsutigut iliuuseqarsinnaavugut. Ilaatigut siutit milissaannik
tunineqarsinnaavutit, init uninngaviit taartuinnanngortinneqarsinnaapput ilaatigullu piffissap ilaani sinissaatitornissaq pisariaqarsin-naavoq. Sinissaaleqininnut patsisaasoq peqqissaasumut oqaluuserisinnaavat taamaaliornikkut suleqatigiilluta sinilluartarnissannut pilersaarusiuussinnaassavatsigit.
Atisat
Misissortissatinnak nammineq atisatit atortaqqullugit kajumissaarpatsigit.
Tarnikkut peqqissutut misigineq
Sungiusimasat qanigisallu qimallugit uninnganerup ajornakusoornera inuit ilaannit misigineqartarpoq. Napparsimasut misigisaat pisariaqartitaallu assigiinngillat taamaammat uninnganermi killiffik pillugu oqaloqatigiittarneq neqeroorutaavoq. Oqaloqatigiinnerni suut annertunerusumik
eqqarsaatinniinnerannik oqariartuuteqarnissamut periarfissiiniartarpugut. Killiffik pillugu oqaloqatigiinnerit saniatigut immikkoortortami sulisunik oqaloqateqarnissamut tamatigut tilkilluaqqusaavutit. Uninnganermi kingunerluuteqartitsisoqartarnera qaqutigoortuunngilaq, tamanna akimmiffittut qaangeruminaatsutut misinnarsinnaavoq amerlasuullu nangeqqinnissaq siooragalugu ernumalersarput. Tamanna napparsimanerup ilagiinnarajuppaa illilli qanigisatillu ernumassutisi pillugit apeqquteqarnissassinnut sulisunillu oqaloqateqarnissassinnut tikilluaqqusaajuaannarpusi.
Naasaaneq
Ulluinnarni naasaasoqarnerani apeqquteqarnissamut nakorsartinnerillu pillugu tusagaqarnissamut periarfissaqarputit. Uninngasut ilaasa
qanigisaasuttaaq nakorsartinneq pillugu tusagaqarnissaq kissaatigisarpaat. Tamanna peqqissaasut suleqatigalugu nakorsamik oqaloqateqarnertut aaqqisuunneqarsinnaavoq.
Antibiotika
Napparsimasut ilaannut sivisuumik antibiotikanik nakorsarneqarneq merianngunermik nererusussuseqannginnermillu kingunerluuteqarsinnaavoq (inuussutissanut tunngasoq takkuk). Antibiotikanullu timip aappillerneranik ungillerinermillu ersiuteqartumik sapigaqalersoqarsinnaavoq. Taama ersiuteqalissaguit peqqissaasuppit tamatuminnga ilisimatinnissaa pingaaruteqarpoq. Ilaasa kigutit kajortinnerat misigisarpaat, tamanna
Antibiotikat taamaatinneqarneranni qaangiuttarpoq. Antibiotika timmititsisinnaavoq, tamanna pillugu peqqissaasut oqaluussinnaavat.
Angerlartitaaneq
Angerlarnissat qanillippat ikaarsaarnissaq sapinngisamik qajassuartumik ingerlanneqaqqullugu illit peqatigalutit tamanna piareersassavarput.
Misilittakkagut naapertorlugit sivisuumik uninngareerluni angerlarnissap ajornakusoorsinnaanera ilisimavarput. Taamaammat angerlarnissaq
sioqqullugu illit naatsorsuutigisatit tusarsinnaajumallugit pisariaqarpallu soorlu angerlarsimaffimmi ikiorteqarnissamut ikiorniarlutit oqaloqatigiissaagut. Angerlarnissap tungaanut illit suleqatigalutit piginnaanngorsaqqinnissamut pisariaqartitsinerit naliliivigissavarput, najukkannilu piginnaanngorsaqqinnissannut innersuunneqarnissaannik neqeroorfigalutit.
Uummatip iluani ameraasakkut aseruuttoortunik sullissineq nakkutilliinerlu
Taama nappaatilinnik sullissisut tassaapput immikkoortortami peqqissaasut pingasut uninnganinni ilisariligassatit. Taama nappaatilinnik sullissinermut ilaavoq immikkut nakorsiartarfik/ullivik, angerlareernerpit kingorna sap.ak. ataatsip qaammatillu ataatsip qaangiunneranni nakkutiginiffissaq. Apeqqutissaqaruit tamatigut taakkununnga saaffiginnissinnaavutit ulluinnarni nal. 9-10 oqarasuaatikkut 35 45 69 63.
Uummatip iluani ameraasakkut aseruuttooreernerup kingorna inuuneq nangitsaaliinerlu
Siornatigut uummativit iluani ameraasakkut aseruuttoornikuugavit allaniit nappaammik tamatuminnga nangitsisinnaanerit annertunerulaarpoq, taamaammat mianersuussassanik maluginiagassaqarputit.
Qarngup eqqiluitsuutinnissaa
Qanerpit eqqiluitsuutinnissaa tassalu ullormut marloriarlutit kigutivit salittarnissaat kigutilerisumiillu minnerpaamik ukiumut marloriarlugit misissortittarnissaat pingaaruteqarpoq. Kigutileritissaguit (kigutitit salitsissagukkit, kigutaarsissaguit imal. kigutip mannguanik suliaritissaguit)
antibiotikanik nakorsarneqaqqaassaatit. Quppersagaq ”Uummatip ameraasaagut ilorlikkut aseruuttoorneq” uummalluutillit peqatigiiffianneersoq takuuk
Pilatsinneq/annikitsumik suliaritinneq
Napparsimmavimmut unissaguit, ajoqusersimasunut nakorsiartarfimmiikkuit imal. nakorsiassaguit uummativit iluata ameraasaagut aseruuttoorsinnaanermut navianartorsiorsinnaanerpit sulisunut ilisimatitsissutiginissaa pingaaruteqarpoq. Pilatsissaguit annikitsumilluunniit suliaritissaguit, pitsaaliuinissaq siunertaralugu
antibiotikanik nakorsarneqarnissaq pillugu uummammikkut nappaatilinnut immikkoortortamut sulisut attaveqarsinnaapput.
Ameq
Amippit ikeqannginnissaa maluginiassavattaaq. Ikeqalissagaluaruit kimillanneqalerlutilluunniit taakku eqqiluitsuutillugillu panersimatissavatit.
Aminni ippinnartoqalissappat, aappillissappat, pullattoqalissappat marniliuuttoqalissappalluunniit nakorsaq attavigissavat.
Kissarneqarneq
Inuttulli allatut nuallulersinnaavutit, nuffasersinnaavutit assigisaannilluunniit nalaataqarsinnaavutit, tamanna pissusissamisoorpoq ilinnullu navianaateqarani. Nassuiaatissartaqanngitsumik kissarneqalissaguit imal. nuallunnermut assingusunik soorlu qasoqqaneq, sanigorneq, niaqorlunneq, illigisaqannginneq naggussatigut nukitsigullu sivisuumik- tassalu ullut arfineq marluk sinnerlugit anniarnermik ersiuteqalissaguit qisuariassaatit. Qulaani taaneqartunik ersiuteqalernermi nakorsamut attaveqassaatit, nalorniguit uummalluutinnik sullissisunut aamma attaveqarsinnaavutit.
Angalanermi sillimmaserneq
Angerlareernermi angalanermut atatillugu killilersuisoqarajunngilaq,
timmisartortitseqatigiiffiilli amerlanersaat uninngasimasunik qaammatit marluk qaangiutereersinnagit angallasserusuttanngillat, taamaammat aallalersinnak sillimmasiisarfinnut attaveqarnissat innersuussutigaarput.
Biilimik ingerlatsineq
Tunngaviusumik biilersinnaaneq tamatigut akuerisaavoq. Pissutsilli immikkut ittut biilimik ingerlatitseqqissinnaanissamut nakorsamit allagartalersinnissamik piumasaqaatitaqarsinnaapput.
”Ulluinnarnut uteqqinneq”
Inuit ilaat angerlareernerup kingorna piffissami sivissumi qasoqqasinnaapput piginnaasaallu killeqarlutik. Tamanna napparsimanerup ilagaa amerlanerpaallu kingumut nukkaqqittarput.
Sulineq
Aallaqqaammut ullormut piffissap suliffiup annikillinera arriitsumillu tamakiisumik sulilersinnaanissap maluginiarnissaa, inuit ilaannut
iluaqutaasinnaasarpoq.